I Hea tahte koostöökokkuleppe osapooled (edaspidi koos osapooled):
-
Eesti Perearstide Selts
-
Terviseamet
-
Eesti Haigekassa
-
Sotsiaalministeerium
II Hea tahte koostöökokkuleppe eesmärk
Esmatasandi arstiabi jätkusuutlikkuse tagamine kõigis Eesti piirkondades on riiklikult oluline tervishoiukorralduslik prioriteet. Käesoleva hea tahte koostöökokkuleppe eesmärk on osapoolte vahel kokku leppida lähiaastate olulisemad tegevussuunad ja tegevused perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida koostöös ellu viiakse.
III Hea tahte koostöökokkuleppe väärtused
A. Põhimõtted
Koostöökokkuleppe osapooled vastutavad kokkuleppes sätestatud eesmärkide täitmise eest oma pädevuse piires:
-
Sotsiaalministeerium kavandab tervishoiukorralduse jätkusuutlikku arengut ja elluviimist;
-
Terviseamet kon-aldab ja planeerib perearstiabi ning teeb järelevalvet;
-
Eesti Haigekassa rahastab perearstiabi, toetades perearstisüsteemi kättesaadavust ja kvaliteedi arendamist;
-
Eesti Perearstide Selts koostöös Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervise instituudiga arendab pererneditsiini eriala.
B. Osapooled peavad oluliseks:
-
pakkuda kvaliteetset, tõenduspõhist, inimkeskset ja vajaduspõhiselt kättesaadavat esmatasandi tervishoiuteenust, vastates elanikkonna vajadustele kõikides Eesti piirkondades;
-
austada patsiendi õigusi;
-
luua esmatasandi tervishoius hea töökeskkond optimaalse töökorralduse ja eesmärgipärase kutsealase arengu tagamisega, et motiveerida tervishoiuvaldkonna spetsialiste alustama ja jätkama tööd Eesti tervishoiusüsteemis ning pakkuda inimestele kvaliteetset teenust;
-
kaasajastada ja muuta inimkeskseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid meditsiinisüsteemis, et oleks tagatud patsiendi võimestamine, arstiabi eri tasandite vaheline suhtlus ning sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi omavaheline suhtlus;
-
säilitada tervishoius solidaarsuse põhimõte ja vältida patsientide omaosaluse kasvu;
-
pidada kõikide oluliste tervishoiupoliitiliste otsuste puhul silmas tervishoiusüsteemi sidususe parandamist nii süsteemi sees kui ka sotsiaalsüsteemi ja teiste eluvaldkondadega;
-
kaasata otsuste tegemisse kõik asjakohases tegevuses vajalikku pädevust omavad tervishoiuvaldkonna organisatsioonid;
-
järgida patsientide vajadustest ja kehtiva ravikindlustussüsteemi võimalustest lähtuvat ressursside planeerimist rahastamispõhimõtetes;
-
teha koostööd esmatasandi tervishoiusüsteemi arendamiseks lähtuvalt 1978. aasta AlmaAta ja 2018. aasta Astana deklaratsioonist ning 2008. aasta Tallinna hartast.
IV Hea tahte koostöökokkuleppega võetud eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks
Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Selts lepivad kokku järgmistes tegevustes:
1. eesmärk: igale Eesti elanikule perearsti nimistusse registreerimise võimaluse tagamine
Käesolevaga lepivad osapooled kokku järgmises:
-
prognoosides perearstide töökoormuse jätkuvat suurenemist ja elanikkonna vananemist, ning selleks, et tagada perearstiabi kvaliteet ja kättesaadavus, pidada optimaalseks perearsti nimistu suuruseks 1600 inimest;
-
inimese nõustamisel ja nimistusse määramisel lähtub Terviseamet nimistu optimaalsest suurusest 1600 inimest, määrates inimese alternatiivsete valikute korral nimistusse, mis on sellest väiksem. Alternatiivsete valikute puudumise korral lahendatakse olukord juhtumipõhiselt;
-
perearst, kelle nimistu suurus on alla 1600 inimese, registreerib soovija nimistusse, kui inimene on selleks perearstile kidalikult või elektroonselt digitaalallkirjastatud avalduse esitanud, sõltumata sellest, kas inimese rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress on perearsti teeninduspiirkonnas;
-
Eesti Perearstide Selts toetab perearsti teeninduspiirkonna laiendamist minimaalselt kohaliku ornavalitsuse üksusele;
-
Terviseamet ja Eesti Haigekassa avaldavad oma kodulehel alla 1600 isikuga nimistud ja nende kontaktandmed;
-
koostatakse tegevusplaan olukordadeks, kus perearsti nimistukonkursile taotlusi ei laeku ning asendusarsti leidmise katsed luhtuvad korduvalt;
-
sõlmitakse kokkulepe töö- ja kommunikatsiooniprotsessiks inimeste erakorralisel mmistusse määramisel.
2. eesmärk: kommunikatsiooni parandamine
Käesolevaga lepivad osapooled kokku järgmises:
-
Sotsiaalministeerium on esmatasandi jätkusuutlikkuse töörühma eestvedaja ning teeb igakülgset koostööd teiste osapooltega parema kommunikatsiooni eesmärgil;
-
Terviseamet edastab regulaarset infot teistele osapooltele perearstide ajutiste asenduste, vabade nirnistute ja nimistukonkursside kohta;
-
Terviseamet teavitab perearste ja elanikkonda nakkushaiguste puhangutest ning edastab infot vastava ennetuse, diagnostika ja ravi kohta;
-
Eesti Haigekassa on perearstiabi rahastamise planeerimise eestvedaja ning teavitab teisi osapooli olulisematest perearstiabi puudutavatest muudatustest ja plaanidest;
-
Eesti Perearstide Selts vahendab oma liikmetele ja teistele osapooltele infot olulisematest kokkulepetest ja arengusuundadest perearstiabis ning otsib lahendusi, et ennetada probleeme ja vältida probleemide eskaleerumist;
-
valdkonda puudutav kommunikatsioon peab kandma selget sõnumit ning edastatav info peab olema tõene;
-
avalikkuse teavitamiseks olulisematest valdkonda puudutavatest rnuudatustest tehakse võimaluse korral ühist kommunikatsiooni;
-
enne avalikkuse teavitamist informeeritakse mõistliku aja jooksul teisi osapooli ning vajaduse km-ral planeeritakse aeg sisekommunikatsiooniks;
-
osapooled kasutavad võirnalusi, et tutvustada avalikkusele esmatasandi tervishoidu puudutavaid positiivseid arengusuundi ja näiteid ning võimendada üksteise positiivseid sõnumeid;
-
osapooled teevad koostööd selle nimel, et igal Eesti kodanikul ja Eestis viibival välismaalasel oleks kättesaadav ja asjakohane info selle kohta, kuhu oma tervisemurega pöörduda.
3. eesmärk: teenuse kvaliteedi parandamine
Käesolevaga lepivad osapooled kokku järgmises:
-
teenuse kvaliteedi parandamist toetab Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Seltsi koostöös arendatud perearstide kvaliteedisüsteern, mille kvaliteediindikaatorid vaadatakse üle igal aastal osapoolte koostöös;
-
iga-aastase praksiste auditeerimise aluseks on Eesti perearstipraksiste kvaliteedijuhis, mis koondab endas standardeid praksise töökorralduse, organisatsiooni ja ravikvaliteedi küsimuste iseloomustamiseks;
-
praksiste auditeerimisprotsessis osalevad auditeerijatena peale Eesti Perearstide Seltsi liikmete ka Terviseameti, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajad;
-
osapooltel on võimalus teha põhjendatud ettepanekuid Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks eesmärgiga võtta esmatasandi tervishoius kasutusele uuenduslikke tehnoloogiaid või teenuseid, et parandada ravikvaliteeti, patsiendiohutust ja juurdepääsu tervishoiuteenustele;
-
Eesti Haigekassa ja perearstide koostöös töötatakse välja ja rakendatakse perearstide mentorlussüsteem, et aidata järele madalama kvaliteeditasemega perearstipraksised;
-
parimal tasemel perearstiabi saab anda perearsti tööruumides ning seetõttu on vajalik hea koostöö kohalike omavalitsustega inimeste transpordi- ja sotsiaalküsimuste lahendamiseks;
-
taotletakse rahastamist perearstide inkubatsiooniprojektile;
-
Terviseamet teeb perearstide tegevuse üle järelevalvet ning olulisemate juhtumite korral jagab infot ka Eesti Perearstide Seltsiga;
-
Sotsiaalministeerium planeerib tegevusi patsiendiohutuse suurendamiseks, kvaliteedi parandamiseks ja raporteerimissüsteemi loomiseks;
-
Eesti Haigekassa teeb perearstide tegevuse üle kontrolli, tuginedes kliinilistele audititele ja erinevatele indikaatoritele;
-
Eesti Haigekassa motiveerib perearste arendama tervishoiuteenuste kvaliteeti ning aitab kaasa ravistandardite ja ravijuhiste koostamisele.
4. eesrnärk: kaasaegsete infotehnoloogiliste võimaluste kasutamine
Käesolevaga lepivad osapooled kokku järgmises:
-
peremeditsiini infotehnoloogia arendusnõukogu selgitab välja perearstide vajadused seoses infosüsteemide kasutamisega;
-
infotehnoloogiliste vajaduste väljase1gitamise järel lepivad osapooled kokku võimalikes lahendustes ja edasises tegevusplaanis;
-
perearstid tarkvaralahenduse kasutajana on kaasatud kõikidesse aruteludesse, mis puudutavad tarkvara loomist või täiendamist;
-
osapoolte ühine ootus on kasutajasõbralik ja uuendustele avatud infotehnoloogiline lahendus.
5. eesmärk: esmatasandi tervishoiu rahastamine on prioriteet
Käesolevaga lepivad osapooled kokku järgmises:
-
osapooled teevad koostööd, et perearstiabi ja riiklikud sõeluuringud oleksid kõikidele Eesti elanikele kättesaadavad ilma omaosaluseta;
-
perearstiabi rahastamine kasvab eriarstiabiga vähemalt samaväärses proportsioonis;
-
osapooled teevad koostööd, et arendada välja toimiv esmatasandi tervishoid, investeerides taristusse, teenuste laiendamisse ja esmatasandi tervishoiutöötajate pädevuse suurendamisse ning piisaval hulgal tervishoiutöötajate järelkasvu tagamisse;
-
töötatakse välja perearstiabi piirkondlik rahastamise mudel;
-
tagamaks esmatasandi rahastamise kooskõla ühiskonna arenguga, kohtuvad osapooled regulaarselt rahastamise töörühmas, mille eestvedajaks on Eesti Haigekassa.