Praksiste akrediteerimine

Praksiste akrediteerimise (ehk perearstikeskuste kvaliteedi hindamise) süsteem

Eestis põhineb Eesti Perearstipraksiste kvaliteedijuhises (2009) kirjeldatud ja 2018 aastal uuendatud kvaliteediindikaatoritele. 2022 aastal valmis Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi toetusel kvaliteedijuhisel põhinev kvaliteedijuhise rakendusjuhis, mis on tõlgitud ka inglise ja vene keelde. Rakendusjuhis on mõeldud igapäevaseks praktiliseks kasutamiseks kõikidele perearstikeskustele. Kasutatud on erinevate perearstikeskuste näidis dokumente, mille alusel on võimalik luua enda keskusele vajalikud dokumendid hõlpsasti, kohaldades olemasolevaid endale vastavaks. Lisaks on esmakordselt väljatoodud kuidas võiks toimuda vigade analüüs.

Valminud on selle põhjal Videoloengute sari. Loengud on valminud Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi koostöös ning käsitlevad järgmisi teemasid: (1) Praksiste akrediteerimine; (2) Dokumenteerimise ABC ning kliiniline audit perearstikeskuses; (3) Arenguvestlused; (4) Patsiendiohutus; (5) Isiklik arenguplaan.

Alates 2016 aastast on praksiste kvaliteedisüsteem liidetud Eesti Haigekassa poolt tasustatava perearsti kvaliteeditasusüsteemiga. Eesti Perearstide Seltsi poolt juhtis praksiste kvaliteedisüsteemi al. 2009 - 2014 Katrin Martinson, 2015-2017 Triinu - Mari Ots, alates 2018 aastast Elle-Mall Sadrak.

Kõik perearstikeskused hindavad ennast esialgu ise – vastates küsimustele, mis lähtuvad kvaliteedijuhisest – konkreetsed hinnatavad indikaatorid on leitavad eraldi failina lehe ülaosas.

Perearstikeskus ise hindab ennast skaalal 0- 20 punkti.
A-tase: 19 - 20 punkti
B-tase: 16 - 18 punkti
C-tase: 13 - 15 punkti
D-tase: 10 - 12 punkti
E-tase: 6 - 9 punkti
F-tase: 0 - 5 punkti

Lisanduvad jälgimisindikaatorid, mille eest punkte ei arvestata, kuid mille eesmärk on hinnata tegevusi, mida tehakse juba praegu hea tavana või mis vajavad harjumist/õpetamist. Kui praksis täidab vähemalt 3 jälgimiskriteeriumit, lisatakse tema tasemele +.

Kõik tulemused pannakse üles Haigekassa kodulehele käesoleva aasta septembri lõpuks.

Nende praksiste puhul, kes EPS-i tabelit ei täida, või kes loobuvad auditeerimisest näidatakse vaid Haigekassa poolt esitatud andmeid esimese 4 eeltäidetud punkti osas.

Auditeerimine

Maist septembrini toimub auditeerimisprotsess. Alati auditeeritakse kõiki esmaseid A ja B taseme praksiseid. Lisaks toimub juhuvalik, mille alusel auditeeritakse ka teistele tasemetele tulnud praksiseid. 2022 aastal auditeeriti 11 väiksemat maakonda ja aastal 2023 on plaanis külastada ära 4 suuremat maakonda, lisaks Vormsi, ja Kihnu. Aastal 2024 on plaanis külastada kõiki tervisekeskuseid.

Audiitoritena on erinevatel aastatel tööd teinud mitmed lugupeetud kolleegid meie endi seast, samuti TÜ Arstiteaduskonna Peremeditsiini õppetooli esindajad koos professor Ruth Kaldaga. Lisaks on EPS kutsunud külalisaudiitoriteks nimekaid tervishoiuametnikke. Audiitorid töötavad reeglina kolmeliikmeliste meeskondadena, kus audiitorite ülesanne on anda objektiivne hinnang esitatud dokumentidele ning praksise toimimisele, kokku on lepitud auditeerimise head tavad.

Auditeerimisel kirjeldab praksis oma keskuse toimimist ning auditeerijad hindavad, kas praksise enda poolt esitatud vastab tegelikkusel. Auditeerimine ei toimu kunagi etteteatamata ning eesmärk on üksteiselt õppimine, mistõttu on oluline, et auditeerimisel osaleksid A-taseme keskuste perearstid, alates 2023 aastast ka A-taseme keskuste pereõed.

Tunnustamine

A taseme praksised saavad avaliku tunnustuse ning meene EPS sügiskonverentsi raames.

Lisa lugemine:

Perearstide kvaliteedisüsteemide kohta on ilmunud 2 põhjalikku artiklit Eesti Arstis:

Ülevaade Eesti perearstide kvaliteedisüsteemidest
https://eestiarst.ee/ulevaade-eesti-perearstide-kvaliteedisusteemidest/

Perearstikeskuste kvaliteedihindamine ja rakendusjuhis
https://eestiarst.ee/perearstikeskuste-kvaliteedihindamine-ja-rakendusjuhis/