23.04.2025 arutas Eesti Perearstide Seltsi laiendatud juhatus Eesti Arstide Liidu (EAL) 15.04.2025 saadetud ettepanekuid koalitsioonileppe koostajatele. Esitame perearstkonna seisukohad EALi ettepanekutele, mis puudutavad perearstiabi.
1. EALi ettepanek: muuta perearstiabi rahastust, kuna osa sellest läheb perearstiabiasutuste kasumiks (vt lisainfo TTOde rahastamisest).
Perearstiabi rahastamine on läbipaistev, detailne ja rangelt kontrollitud. Seoses kärbetega meditsiinisüsteemis suureneb perearstikeskuste töömaht. Perearstikeskus ei saa kasumit kasvatada patsiendi arvelt, uuringud ja analüüsid tasustatakse tehtud mahus lepingulise piirmäära täitumiseni, uuringute-analüüside tegemata jätmisel kasum ei suurene. Perearstide rahastusmudel ei kata juba praegu mitmeid õigusruumiga kaasnevaid kohustusi, nagu näiteks töötervishoiukulud ning vastutuskindlustuse ja küberturbega kaasas käivad nõuded, mille katmiseks tuleb tervisekeskustel arukalt majandada. Perearstikeskused tegutsevad eesmärgiga tekitada mõistlik kasum, mis võimaldaks teha vajalikke investeeringuid teenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse parandamiseks ning töötajatele heade töötingimuste loomiseks.
2. EALi ettepanek: teha muudatused tervishoiukorralduses kättesaadavuse parandamiseks.
2.1. Parandada eriarstiabi ja esmatasandi koostööd, kaotada juriidilised piirangud, töötada välja uued rahastusmudelid.
Uuringud näitavad, et 80% inimeste tervisemuredest saab lahendada esmatasandil, ülejäänute osas on patsiendi sujuva teekonna jaoks konstruktiivne koostöö esmatasandi ja eriarstiabi vahel tõepoolest vältimatu. Kogu meditsiinisüsteem peab lähtuma ühtsest põhimõttest, mille kohaselt saab inimene abi õigel ajal ja õiges kohas kiirusega, mille määrab tema terviseprobleemi tõsidus. Vajaduse üle, kas suunata patsient haiglasüsteemi, otsustab perearst, kelle juurest algab patsiendi terviseteekond.
Haigla ei ole esmatasandi korraldaja. Üld- ja eriarstiabi lahususe printsiip peab säilima. See ei ole ainult esmatasandi võimestamise meetod, vaid on oluline ravi kvaliteedi hoidmise ja tervishoiukulude vähendamise koht. Värskelt kinnitatud esmatasandi arengukava rõhutab vajadust rakendada riiklikke strateegilisi suundi esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks. Perearstiabi korralduse ettepanekutes peab kajastuma patsiendi raviteekonna terviklik mudel, mille finantseerimine toetab inimkeskset, integreeritud ja jätkusuutlikku teenust.
2.2.Teha muudatused EMOde ja perearstide töökorralduses, et perearstiabi oleks paremini kättesaadav ja EMO saaks keskenduda erakorralise abi andmisele: luua perearsti või üldarsti valveteenus regionaal- ja keskhaiglate EMOde juures, kuhu saab suunata vältimatut abi mittevajavad patsiendid.
Perearstiabi on kättesaadav. Oluline on lähtuda vajaduspõhise meditsiiniteenuse kriteeriumitest kõikides etappides ja ühtselt. Riiklikult peab olema selge sõnum, et EMO on mõeldud erakorralistele seisunditele, mis ohustavad elu ja tervist. EMO peab saama patsiendi suunata mitte-erakorralise probleemiga perearstikeskusesse.
2.3. Pikendada perearsti kohustuslikku vastuvõtuaega praeguselt neljalt tunnilt kuue tunnini päevas. Eelnevalt tuleks üle vaadata perearstiabi töökorraldus ja vabastada perearstid kõigist arstlikku pädevust mittenõudvatest ülesannetest.
Perearstikeskused on avatud 8 tundi tööpäevas ja tervisekeskused 10 tundi tööpäevas. Kohustuslik vastuvõtuaeg lepingus sätestab miinimumi, mille perearst peab pühendama kontaktvastuvõtule. Juba ammu ei ole perearstitöö vaid kontaktvastuvõtt. EALi ettepanek ei sätesta, kuidas lahendada ja tasustada kaugvisiite (telefonikontakt, digiplatvormide kaudu pöördumised), mille hulk on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud.
Oleme nõus, et oluline on tagada tervishoiuspetsialistide ressursi asjakohane kasutus tervishoiukorralduse tasemel. Esmatasand vajab efektiivseks tööks rohkem spetsialiseeritud õdesid (nt vaimse tervise õed) ja teisi kliinilisi spetsialiste (psühholooge) ning ka mittekliinilisi töötajaid.
Kokkuvõtteks
EALi liikmetel on õigustatud ootus, et liit seisab kõikide liikmete eest, keda esindama on valitud. EALi kirjast nähtub, et selle koostajatel puudub ettekujutus perearsti ülesannetest, võimalustest ja rahastamispõhimõtetest. Perearstide teavitamata jätmine otseselt nende valdkonda puudutavate ettepanekute esitamisest kogu liikmeskonna nimel on põhikirja rikkumine.
Olukorras, kus Eesti tervishoiusüsteem on sügavas kriisis, ootame arstide katusorganisatsioonilt selgeid ja konstruktiivseid sõnumeid. Ühtsus ja avatud kommunikatsioon on reaalsete lahenduste leidmisel eelduseks.
Elle-Mall Sadrak, Eesti Perearstide Selts
Ruth Kalda, peremeditsiini professor ja esmatasandi arengukava töörühma juht
Kadri Ann Salumäe, MTÜ Eesti Noored Perearstid
Kersti Esnar, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit