INTERVJUU | Perearstid on nüüd valmis kaasama esmatasandi arengukava koostamisse kõiki seotud erialasid

11.01.2023

Perearstid jõudsid esmatasandi tervishoiu arengukava koostamisega mullu nii kaugele, et nüüd järgnevad töötoad ja sisulised arutelud erinevate sidusrühmadega, rääkis kava koostamist juhtiv peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Kuidas on kulgenud esmatasandi tervishoiu arengukava koostamine?

Me alustasime kava koostamisega möödunud aasta esimestel kuudel. Esimest korda kohtusime perearstidest aktiivgrupiga märtsis. Selgitasime välja esmatasandi probleemkohad ja tugevused. Arutasime läbi, milline võiks esmatasandi tervishoid olla aastatel 2035–2040 ja panime paika olulised väärtused, millele võiks esmatasandi tervishoid olla rajatud. Seejärel kaasasime aruteludesse eri piirkondade perearstide esindajad.

Arutelude käigus kujunes visioon – võiksime liikuda suunas, et 2035. aastal oleks Eestis Euroopa parim esmatasandi tervishoid. Samuti missioon, et iga inimese tervis on hoitud. Lähtuvalt sellest, kuidas mõlemat saavutada, tekkisid alateemad. Näiteks panime kirja, kes on perearstide meeskonna koosseisus, aga ka selle, kellega peame visiooni ja missiooni täitmiseks laiemalt koostööd tegema. Samuti tekkis töögrupp organisatoorsete küsimuste lahendamiseks, kus arutasime muu hulgas finantssüsteemi, mis meie eesmärke toetaks. Eraldi töögrupis rääkisime toetusmehhanismidest, nagu sobivad IT-lahendused ning muud nutikad ja innovatiivsed lahendused. Erinevatesse aruteludesse olid siis juba lisaks perearstidele kaasatud ka mitmed muud eksperdid ja asjatundjad. Nende töögruppide arutelude tulemusel tekkisid olulised strateegilised suunad. Kokkuvõtlikult – selleks, et saavutaksime eesmärgi, kuhu tahame jõuda, on kolm strateegilist suunda, millesse tuleb panustada: jätkusuutlikkus, inimkesksus ning kvaliteet ja ohutus. Seejuures peaksid kõikide nende suundade elluviimist toetama uuenduslikud lahendused.

Nüüd, mil strateegilised suunad on välja joonistunud, algab sel aastal arengukava järgmine väga oluline etapp. Selleks, et saaksime rääkida esmatasandi tervishoiust tervikuna, hakkame kaasama töörühmadesse erinevaid esmatasandi osapooli. Näiteks jätkusuutlikkuse teema all, kui hakkame rääkima rahastusest, juriidilistest töövormidest, tervisekeskuste võrgustikust, piirkondlikust vastutusest, tööjõu vajadusest jne, kaasame sinna kõiki olulisi erialade esindusorganisatsioone, kes on esmatasandi tervishoiuga seotud: näiteks õendusala esindajad, kindlasti eriarstide ja haiglate esindajad, töötervishoiuspetsialistid, proviisorite esindajad, hambaravi esindajad, kohalik omavalitsus jt. Samamoodi teeme teistes strateegilistes töögruppides.

Möödunud aastal tehtu oli baasi loomine selleks, et saaksime teiste erialaorganisatsioonide esindajatega aruteludes jõudsalt edasi minna. Soovisime omalt poolt eeltöö ära teha, et arutelud oleksid viljakamad. Nüüd ongi see õige aeg, kus kaasame kõiki, kes võiksid esmatasandi tervishoius kaasa rääkida. Kogume eri töögruppidest kolme kuu jooksul sisendeid, et võiksime lõpuks jõuda üksmeelele selles, mida soovime saavutada ja kuidas me sinna jõuame. Näiteks, millist tööjõu ressurssi ja finantsilist ressurssi oleks vaja, kuidas katta ka äärealade inimeste tervisevajadused ja millised üldse on Eesti inimeste tervisevajadused 15–20 aasta pärast? Lisaks, kuidas me eesmärgini jõuame, millised on vaheetapid ning kuidas hindame seda, kas oleme õigel teel – kas me oleme seda saavutanud, mida oleme soovinud? Kindlasti räägime jätkusuutlikkusest ka sellises võtmes, mis praegu on hästi oluline ehk keskkondlikult jätkusuutlikust tervisesüsteemist ja rohelisest mõtteviisist.

Inimkesksuse töögrupis räägime elukaarepõhisest tervisevajadusest ja sellest, kes on need tervise- ja sotsiaalsüsteemi osapooled, kes inimesele tema erinevatel eluhetkedel abi pakuvad. Kindlasti keskendume ka haavatavatele gruppidele, nagu vaimse tervise probleemidega ja hulgihaigustega inimesed, patsiendid, kellele tuleb pakkuda elulõpueelset väärikat kodulähedast ravi jt. Üks meie väga oluline põhimõte on see, et esmatasandi arstiabi oleks õiglane ja kättesaadav kõigile. Räägime siin ka sellest, kuidas inimene saab ise olla terviseteadlik ja vastutustundlik erinevatel eluhetkedel, et oma tervist juhtida.

Kvaliteedi ja ohutuse töögruppides arutleme selle üle, mida tähendab kvaliteet ja ohutus kogu esmatasandi tervishoidu silmas pidades, kuidas toimub kvaliteedi juhtimine, kuidas tagatakse patsiendi ohutus tema teekonnal läbi tervisesüsteemi ja kuidas innovatiivsed tehnoloogilised uuendused seda mitte ei vähenda, vaid vastupidi, saavad toetada ja suurendada. Räägime ka töötaja arengu toetamisest ning juhtimiskultuuri edendamisest.

Tegelikult kujunevad alateemad ning dokumendi sisu suuresti just töögruppide töö tulemina ja hetkel markeerisin vaid ära, kuhu oleme jõudnud ja mis peaks andma aluse edasisteks aruteludeks.

Milline peaks olema esmatasandi koostöövõrgustik tulevikus?

Kui räägime perearsti meeskonnast, siis oleme praeguseks peaaegu ühisel arvamusel, et perearsti lähima meeskonna moodustavad kindlasti pereõde, füsioterapeut, vaimse tervise õde või kliiniline psühholoog ning koduõde. Kindlasti kuulub lähimasse meeskonda, kellega koostööd tehakse, ka kooliõde. Samuti teevad perearstid ja pereõed tihedat koostööd õdedega, kes töötavad hooldekodudes või õendusabis, sest paljud nimistu patsiendid viibivad nendes asutustes. Milliseks kujuneb ühe perearstikeskuse või tervisekeskuse vastutus just õendus-hooldusasutustes viibivaid inimesi silmas pidades, on tulevaste arutelude ja kokkulepete teema. Samuti kirjeldame ära koostöö teiste oluliste spetsialistidega, nagu logopeedid, töötervishoiuarstid, hambaarstid, proviisorid, sotsiaaltöötajad. Kuidagi ei saa mööda minna koostööst haiglate ja eriarstidega. Arutame, milline on kõikide eespool välja toodud spetsialistide roll esmatasandil või esmatasandiga tihedas koostöös ning milline on sobiv seadusandlus, finantstugi ja IT-lahendused, mis seda kõike parimal viisil toetavad.

Millised IT-lahendused peaksid kindlasti tulema või kuidagi muutuma?

Meie tarkvaralahendused peaksid võimaldama sujuvat, ilma tõrgeteta koostööd. IT-töögrupi juht Henri Randla on öelnud, et hea IT-lahendus on selline, mida oma igapäevatöös ei märka, kuigi see on kogu aeg oluline töövahend, meie abiline. Küsimus on, kuidas panna meie kasutuses olevad perearstide tarkvarad niimoodi suhtlema, et see info, mis on eri osapooltele vajalik, oleks ühe (või paari, aga igal juhul mitte kümne) hiirekliki kaugusel. Kui võtame näiteks kvaliteedi ja ohutuse teema, siis oleks oluline, et tarkvaralised lahendused tuletavad meile meelde teatud ohusituatsioone. Näiteks, kui patsient ei ole kaua aega vastuvõtul käinud, aga tal on väga olulised haiguste diagnoosid. Kui patsiendil on käinud kiirabi, siis me siiani ei saa sellest operatiivselt teada. Me võiksime saada tarkvara kaudu otse suhelda töötervishoiuarstidega ja hambaravi arstidega, kui meil on vaja küsida nõu.

Kuidas käsitleb arengukava seda teemat, et perearstide vanus on kõrge ja neid on suurtest linnadest väljaspool olevatele nimistutele üha keerulisem leida?

Üks asi, millest peame arengukava raames kindlasti rääkima, ongi perearstide vanuseline koosseis. Sellest lähtuvalt peame prognoosima, kui palju on uusi perearste juurde vaja ehk me räägime ka sellest, millised võiksid olla vajalikud koolitusmahud. See teema ei puuduta ainult perearste, sest tema üksi ei tee kindlasti ära kogu seda tööd, mis praeguseks esmatasandile on antud. Seetõttu on oluline ka teiste erialade koolitusvajadus – pereõed, füsioterapeudid, koduõed, vaimse tervise õed jne. Ka nende puhul kerkib küsimus, kuidas saada spetsialiste Võrru, Valka või Põlvasse? Mis toetaks nende liikumist sinna, kus nende järgi on suur vajadus? Tuleb rääkida tasudest ja muudest motivatsiooni mehhanismidest.

Kindlasti peame arvestama, milline üldse on pikas perspektiivis rahvastiku paiknemine ja liikumine Eestis. See ju tähendab, et tööjõu vajadus teatud piirkondades muutub. Üha rohkem on vaja teenuseid osutada Tallinnas, Harjumaal ja Tartu piirkonnas ning vähem paljudes teistes piirkondades. Samas, kuidas katta tervisevajadused ja tagada elukvaliteet maapiirkondades elavatele inimestele samal tasemel nagu suurtes linnades. Ehk kuidas ja kes peaks tagama esmatasandi baasteenused hajaasustusega piirkondades. Väga häid lahendusi kohe varnast võtta pole. Üks võimalus on tasustada nendes piirkondades töötamine väga suure koefitsiendiga, nagu tehakse näiteks Põhjamaades. Teine, et teatud piirkondades pakuvad terviseabi eelkõige eriharidusega õed, keda toetavad teleteenuste abil arstid. Arengukava tegemise käigus saame kaaluda eri võimalusi ja välja pakkuda eri stsenaariume – ühelt poolt positiivseid stsenaariume, nii nagu me seda ideaalis näeme, aga teisalt peame rääkima ka sellest, mis saab siis, kui midagi ei muutu ehk mustast stsenaariumist.

Millal arengukava valmis saab?

Meie eesmärk on jõuda aasta lõpuks sinnamaale, et saame selle avalikkusele välja pakkuda.

Millised on teie ootused? Mida teha, et see kava ei jääks lihtsalt üheks kavaks sahtlis?

See kava ei ole tehtud ainult meie erialaseltsi poolt, vaid algusest peale on olnud hästi oluline, et teeme seda koos sotsiaalministeeriumiga ja sotsiaalministeeriumi juhtimisel. Esmatasandi tervishoiu arengukava nõukogu ülesanne on seista selle eest, et see arengukava realiseeruks. Selleks peab arengukavaga koos valmima konkreetne rakenduskava, kus on kirjas tegevused konkreetsete tärminitega.

Milline võiks olla peremeditsiin Eestis aastal 2035?

Me tahaksime, et 2035. aastal suudaksime esmatasandil pakkuda igale inimesele tema vajadustest lähtuvat tervishoiuteenust. Et sõltumata sellest, kus ta elab, saab ta tervishoiuteenuse, mis on justnimelt tema hetkevajadustele vastav. Teiseks tahaksime, et aastal 2035 oleks Eesti inimene terviseteadlik ja võtaks oma tervise eest suurema vastutuse. Tahaksime toetada inimest tema terviseteekonnal niivõrd, et temaga koostöös ongi tema tervis hoitud, nii nagu on sõnastatud ka meie missioon. See pole üksnes tervishoiusüsteemi roll, vaid kogu inimest toetava muu võrgustiku roll, kaasa arvatud inimese enda teadlik vastutus.

intervjuu ilmus meditsiiniportaalis med24