Diabeedipäev 2020

Diabeedipäev on ülemaailmne teavituskampaania, mis toimub igal aasta 14. novembril.

"Suhkruhaiged ei tohi süüa suhkrut," on sageli esinev eksiarvamus diabeedi kohta.  Veresuhkur ehk glükoos on üks organismi tähtsamaid molekule - sellest saab meie keha energiat kõikideks vajalikeks protsessideks. Ilma suhkruta inimene sureb. Suhkrut saab inimene toidust - väga kiiresti näiteks värsketest puuviljadest, tegelikult peaaegu kõikidest toiduainetest. Suhkrut salvestatakse organismis ka "mustadeks päevadeks". Kui tekib pikem söögivahe, on kehal hea varudest võtta.
I tüüpi diabeedi puhul ründab immuunsüsteem miskipärast kõhunäärme rakke, mis toodavad insuliini. Insuliin on nagu võti, mis avab luku, et lasta suhkur rakkudesse. Rakud jäävad nälga, samas kui verre liigub üha enam ja enam suhkrut, mis rakkudesse sisse ei pääse. I tüüpi diabeeti ennetada ei saa.
I tüüpi diabeet algab enamasti juba lapse- või noorukieas, mistõttu on selle mõju enesetundele ja igapäevaelule ka tugevam. See mõjutab kogu pere toimetulekut oluliselt, rääkimata lapsest/noorest endast.
II tüüpi diabeedi puhul on aga katki lukk ise - piisavalt on nii insuliini kui suhkrut, aga rakud on näljas. Hilisfaasis kahjustab haigus kõhunääret ka II tüüpi diabeetikutel. II tüüpi diabeet on pärilik. Ja seda on vähemalt osaliselt võimalik ennetada, kui hoida kehakaal korras ja elada tervislikult. Enamasti tekib II tüüpi diabeet elu teises pooles.
Kõrge suhkrutase veres kahjustab väikesi veresooni, põhjustades pika aja jooksul kahjustusi erinevates organites.
Täna teame diabeedist tunduvalt rohkem kui ajal, mil diabeet uriini kõrge suhkrusisalduse järgi nime sai - päris vanasti panid arstid selle diagnoosi uriini maitstes.
Suhkruhaige tohib süüa suhkrut, aga piiratud kogustes, nagu ka teisi toiduaineid. Diabeedi mõlema vormi puhul on inimese jaoks väga oluline jälgida, mida ja kui palju ta sööb. Sama oluline on kasutada arsti poolt määratud ravimeid. Täna on diabeedipäev, mil mõtleme neile, kes selle raske haigusega iga päev toime tulema peavad.

Tänavuse kampaania puhul on Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi eesmärgiks anda persoonlugude ning koostööpartnerite filmiklipikeste kaudu edasi informatsiooni lahendustest ja viisidest, kuidas II tüübi diabeeti saaks ennetada ning kuidas diabeedi diagnoosi saamise korral oma elu ja muudatustega paremini toime tulla. Sealjuures tahame teadvustada inimestele, kui suur ja oluline roll on meditsiiniõdedel diabeedi ennetuses ja toimetulekus.

​Meie kampaaniaga sarnaste eesmärkidega on Eestis aastate jooksul loodud tugev ja kindel tugigrupp diabeediga seotud ühingutest ja nendes tegutsevatest tervishoiutöötajatest, kes hoolivad sinu tervisest ja selle säilitamisest sama palju kui su lähedasedki.

​Hoolides omadest, soovime üheskoos parandada Eesti rahva diabeediteadlikkust ning jagada teiega liigutavaid ja inspireerivaid persoonlugusid ning informeerivaid ja julgustavaid diabeediga seotud filmiklipikesi koostööpartneritest. Klippides keskendume eelkõige diabeediga seotud koostööpartneri ja nende poolt pakutavate võimaluste tutvustamisele ning samuti diabeedi ennetusviisidest, riskiteguritest ja tüsistustest rääkimisele. Samuti oleks meie ühine eesmärk, et iga riskigrupis inimene laseks vähemalt kord aastas perearsti/õe juures või apteekides enda veresuhkrut kontrollida ning sellega potentsiaalselt ennetada endal II tüüpi diabeedi teket.

Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mis võib mõjutada meid ja meie lähedasi igas eluetapis.

​Eestis elab hetkel diabeediga 8% kogu rahvastikust.

Diabeedi korral ei tooda kõhunääre insuliini piisavalt või üldse mitte. Samuti võib ka insuliini mõju organismis olla puudulik. Insuliin on aga vajalik, et rakkudesse jõuaks glükoos ja meie keha saaks vajaliku energia, et normaalselt funktsioneerida.

Diabeedi kontrolli all hoidmiseks ja tüsistuste vältimiseks on aga vaja suurt järjepidavust ning tahtejõudu, sest igapäevased protseduurid nõuavad palju tööd ja aega. 

​Tihtipeale on alahinnatud diabeedi pärilikkusfaktorit ning keskendatud elustiilivalikutele. Pärilikkusfaktor on aga peaaegu kolmandiku võrra olemas II tüüpi diabeedi puhul, mida põevad Eestis kuni 80 000 vanemaealist. Suures osas on aga II tüüpi võimalik ennetada ning hoida kontrolli all tervislike elustiilivalikutega.

Soovime toonitada, et I tüüpi diabeedi puhul on aga hoopis tegemist kaasasündinud autoimmuunhaigusega, mida põeb hetkel Eestis umbes 8000 täiskasvanut ja last. I tüüpi diabeet pole seotud elustiilivalikutega ning seda ennetada ei ole kahjuks võimalik.

Soovime tänada kõiki, kes panustasid Diabeedipäev 2020 kampaaniasse:

2020. aasta kampaania teema on "Meditsiiniõed toetavad diabeediga toimetulekut;  Viide allikale: https://eaysdiabeedipaev.wixsite.com/diabeedipaev